Läheks õige Neeva kaldale? 😊

Kolm inimest käis täna Neeva kaldal luurel  - kannatab matkata küll. On natuke põnev ja ekstreemne ka, aga väga mõnus jalutuskäik kahtlemata.

26. detsembril kell 11 läheme uuesti ja kutsume kõiki EV100 matkade raames kaasa.

Matk Neeva kanali kallastel on umbes 5 km pikk ja usume, et hiljemalt kolme tunni pärast on kõik matka algus-ja lõpp-punktiks oleva Saare Seltsi maja juures tagasi.

 Pildid on valik sellest, milline pilt tänasel luureretkel avanes. Kanal on kuiv ja jõepõhi kannatas enamasti peal kõndida. Kui veel külma tuleb, siis mine või mööda jõepõhja! 😉😊
Matka alguses on kõigil soovijal võimalik kodust kaasa võetud termosed täita sooja teega.

Neeva kanal on 28 kilomeetriga Eesti pikim kanal ning samast kanalist sõidavad üle kõik, kes Tallinna-Tartu maanteel Koigi kandis liiklevad. Kanal on märgitud ka ajaloolistele kaartidele ning oli olemas juba 19. sajandi lõpus. 

Pärnu jõe vesikonda kuuluv kanal alguse Müüsleri mõisa tagant metsast. Müüsleri pargi tagant me ka metsa suundume ja välja metsast tuleme Köisi mõisa lähistelt. Kui ilm vähegi soosib, suudame vältida kilomeetrist lõiku suurel maanteel. 

MATK NEEVA KANALI KALLASTEL 

26. detsembril kell 11

Pikkus – ca 5 km 

Kestus – ca 3h

Raskusaste: Matk kulgeb looduslikul maastikul, st metsas mööda loomade tallatud radu, kanali kallastel ja selle põhjas (veekogu on praegu kuiv). Lapsevankri ega ratastooliga rada läbitav ei ole, kuid muidu peredele sobilik matk.

KOGUNEMINE: Alates kella 10.30 Müüsleris, Saare Seltsi maja juures (Mäeküla-Koeru-Kapu mnt 13 km). See on ka matka lõpp-punkt.

LISAINFO ja REGISTREERIMINE: telefonil 5656 4466 või meusleri@gmail.com. 

Matka paremaks korraldamiseks palume tulekust teada anda hiljemalt 25. detsembriks. Kindlasti on meil vaja teada inimeste arvu, kes soovivad pärast matka süüa suppi Kilplaste kojas. Supi eest saab tasuda toidukohas sularahas või kaardiga.

KAASA: soe jook, kerge kehakinnitus, termos. Enne matka võimalik termosed täita sooja teega.

PARKIMINE: Kilplaste koja juures või kogunemiskoha vahetus läheduses. Tee äärde palume autosid mitte parkida!

Matka korraldavad MTÜ Müüsleri ja Köisi Küla Selts, MTÜ Lahemaa Looduskool ja MTÜ Harju Matkaklubi 

Kas 6. jaanuaril kohtume?

Tegelikult ei ole see valikvastustega küsimus. 😇Muidugi kohtume, sest 6. jaanuaril tähistatakse üle  Eesti neljas paigas Vabadussõja murdelahinguist 100 aasta möödumist.

Üks nendest paikadest on Müüsleri. Päev algab Vodjal mälestustahvli avamisega ning rahvamatka rütmis kulgeb Öötla, Esna vana vallamaja ja Peetri Müüslerisse.

Lisaks pidukõnedele süüdatakse sümboolsed vabaduse lõkked ning tähistatakse lahingupaigad vastavasisuliste infotahvlitega.

Tegemist on tõesti üle-eestilise ettevõtmisega, mistõttu on Müüsleri ja Köisi külaseltsil koostöös Müüsleri Saare seltsiga auasi sellest osa saada. Oleme ju isegi mõelnud ja arutlenud, miks viimastel aastatel maakondlikul ja maakonnakeskuse tasandil murdelahinguid ja Müüsleri ausamba juures toimuvaid ettevõtmisi Paide päästmise kontekstis vähe väärtustatakse.
Nüüd aga on tegemist lausa EV100 egiidi all toimuva ettevõtmisega, seega on see rohkematki, kui oleme soovinud.


 „Siit saadik ja mitte enam!"

2019. aasta jaanuaris möödub 100 aastat Vabadussõja olulisematest murdelahingutest. Vabadussõja pöördelahingud toimusid ajavahemikul 3.-7. jaanuar 1919.  Nüüd, 100 aastat hiljem tähistame neid sündmusi rahvamatkadega omaaegsel rindejoonel pealkirja all „Siit saadik ja mitte enam!" Aktiivsem lahingutegevus toimus 100 aastat tagasi neljal lõigul, kus 2019. aasta jaanuaris toimub Kaitseliidu, EV100 kesktoimkonna, jt abiliste eestvõttel nende sündmuste meenutamine. Ettevõtmise  eesmärk on kogu Eesti rahvale arusaadavalt ja atraktiivselt näidata, kui kaugele Eesti territooriumile olid punaväed 100 aastat tagasi tunginud ja mis olulisemgi – märkida nii maastikul kui inimeste teadvuses maha see piir, kus pealetung seisma pandi. Üks neljast murdelahingute jaoks olulisest paigast Eestimaal on tänapäevase Paide linna ja Järva valla territooriumile jääv Vodja-Öötla-Peetri-Müüsleri lõik. 
6. jaanuaril 2019. toimub Vodja-Müüsleri trassil rahvamatk, mälestustseremooniad ja süttivad võidutuled. Ettevõtmist kajastab Eesti Rahvusringhääling. 

AJAKAVA: 
kell 10.00 Vodja mõis – murdelahingu mälestustähise ja infotahvli avamine. Sõna võtab Paide linnapea. Koduloolase Henn Soku ülevaade Vabadussõja murdelahingute käigust Paide kaitsmise joonel. Kaitseliidu auvalve. Võidutule süütamine.
kell 10.30 - Matka start, matkajuht Indrek Kuuse. 
kell 12  Matkaliste tervitamine Öötla mõisapargis. Vabadussõja murdelahingu infotahvli avamine. Võidutule süütamine.
Kell 13  Teejoomine Esna vana vallamaja juures. Lühiülevaade murdelahingute ajal vallamaja juures toimunust.
Kell 14  Mälestushetked Peetris Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juures. Helisevad kirikukellad, Kaitseliidu auvalve, vaimulik mõtisklus, lillekorvi asetamine, küünalde süütamine.
Kell 15  Pidulik mälestushetk Müüsleri mälestussamba juures (Järva vallavanem, jt). Kaitseliidu auvalve ja võidutule süütamine. Matkaliste vastuvõtmine ja kuuma supi pakkumine. Tutvumine Vabadussõja teemalise püsinäitusega „Vabaduse tee“. NB! Avatud kohvik, palume kaasa võtta sularaha! 
Kell 16 Müüsleri Saare Seltsimaja hoones Henn Soku raamatu „Järvamaa Kaitsepataljon Vabadussõjas“ esitlus ning kultuuriprogramm Järva valla isetegevuslastelt.

Autode parkimine Vodja mõisakooli õues, Müüslerist Vodjale tagasi liigutab matkarahva Kaitseliidu Järva Malev. 
Müüsleris parkida soovijatel palun jälgida ajutist liikluskorraldust. 

Ürituse paremaks korraldamiseks paluvad korraldajad enne aasta lõppu oma tulekust teada anda siin. 


Selline on ürituse ametlik info. Eeldatav osalejate arv on ca 300 inimest, sh on 3 bussi, üks Järvamaa muuseumi sõprade seltsiga (eakad Paidest) ja 2 KL bussi.

Mida see meile tähendab? 

PARKIMINE: kui on lumine, leidub kohti rohkem. Artur valdab infot ja - mehed - õige vastus on "jah, muidugi", kui Artur teid appi palub 6ndaks. Märkide ja liikluskorralduslike küsimuste eest vastutab vald. Pargi taha parklasse pargivad sel päeval AINULT BUSSID, sest seal on neil ruumi ümber pöörata.

KOHVIK: on Müüsleri Saare seltsi majas avatud juba kella 14st, sest sel ajal saabuvad ilmselt esimesed "sportlased". Kaitseliit pakub suppi ja teed, aga ülejäänu osas on meil vabad käed.
Kohviku menüü jms osas on koordinaatorid Lea ja Sirje. Palun kõigil, kes soovivad midagi küpsetada (nt 20 lihapirukat, 10 kiluvõileiba või 15 piparkooki 😏) nendega ühendust võtta.
Sel korral teeme nii, et kel on esitada kviitungid, tasume toidule tehtud kulutused, aga kel on võimalus või soov heategevusena panustada, siis ka mahlad-moosid keldritest on oodatud. Kohvikuks saame kasutada nn Andrese tare kööki ja müügilett on kamina ja trepi vahelisel alal, seega on meil ettevalmistamiseks ruumi ka sauna eesosas, samuti saame köögis nõusid pesta ja tualett on meie kasutada.
Praegu on plaan kasutada päris nõusid ja ühekordseid topse ainult selleks, kui keegi soovib õue minna kohvi või alkovaba glögiga.
Termosed ja serveerimiskandikud asjadele on samuti seltsitares olemas.

ABILISED 6. jaanuaril: Lisaks parkimise korraldamisel on kindlasti vaja abilisi samal päeval kohvikusse (nõusid pesema, kuivatama), samuti süüdata küünlad tee ääres, mis viib pargitagusesse parklasse, kuhu pargivad bussid. Me ei saa eeldada, et kaugemalt tulnud teavad pargist otseteed Saare seltsi maja juurde.

Vallaga suhtlemise võtab enda õlule Birgit. 28ndal, kui korraldajad trassi läbi sõidavad, on Andres nendega kaasas.

Kui midagi selgub, anname aga blogi ja Fb vahendusel teada!

Kokkuvõte ja tänusõnad

Nüüd, kui kohvikute päevast on möödas kuu, on tehtud kokkuvõtted koosoleku vormis ning tegemisel ka projekti aruanne Kohaliku Omaalgatuse Programmi, mis meie kohvikutepäeva ja meenutusõhtut Müüsleri ausamba taasavamisest rahastas. Omaosaluse projektist saime kaetud 24. veebruaril toimunud Müüsleri pop-up kohviku tuludest.

Meie tegemisi kajastasid nii Järva Teataja kui ka Järva valla leht.

Mõned artikliviited

https://jarvateataja.postimees.ee/6141091/galerii-bussijaamades-avasid-end-kohvikud

https://jarvateataja.postimees.ee/6138751/laupaeval-saab-muusleris-bussi-oodates-keha-kinnitada

https://jarvateataja.postimees.ee/4671790/kohvikutepaevad-vallutavad-sudameid-ja-koduhoove

http://jarvavald.kovtp.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/JMZZd7N4By63/content/id/20705346?redirect=http%3A%2F%2Fjarvavald.kovtp.ee

Lisaks kõik need head sõnad ja tunnustus selle eest, et midagi nii teistmoodi ja vahvat ette võtsime. Aitäh, head külastajad. Teie abil saime järgmiste "hullude ideede" elluviimiseks tuhatkond eurot. Hoidke silmad-kõrvad lahti, sest järgmist ettevõtmist pole vaja enam kaua oodata, ja võib olla üsna kindel, et midagi sellist pole siinkandis veel tehtud.

Kui lõime kokku kõik need nimed, kes kuidagimoodi kohvikute päeva ettevalmistamisele kaasa aitasid, siis neid oli üle 60 ja esindatud olid mitu põlvkonda. Ka lapsed aitasid kaasa, igaüks oma võimetele vastavalt: kes tõi mängunurka mänguasju ja juhendas mängimist, kes viis läbi õnneloosi või pildistas kohvikuid.

Meiega lõid kampa (lihtsalt seepärast, et see oli nende sõnul nii vahva idee) ka hobikokad-küpsetajad Peetrist, Vahukülast, Paidest ja Tartust.
Iga kohvik oli omanäoline: Müüsleri ausambamäe juures sai maitsta toite, mis kuuluvad pidulikumate päevade juurde, kortermaja juures oli kohvik, mis pakkus roogasid, mida kortermaja inimene looduses tahta võiks, Tuuleveski hoidis kaunist veski-ja teraviljateemat ning Köisis oli fookuses meierei ehk piimatooted.

Kohvikud olid avatud viie tunni vältel ning kui esimesed külastajad uudistasid juba tund enne avamist, siis viimased saabusid pärast 17.
Meilt sõitsid mööda ja peatusid ka paljud need, kes Peipsi toidutänavat olid külastanud ning tõelise padusaju kaela saanud. Köisit ja Müüslerit ilmataat hoidis: veidi tibutas vaid asjade lahti ja kokku pakkimise ajal.

Õhtune osa Müüsleris Saare Seltsimajas ja Ausamba jurues oli tõeliselt südamlik. Kohal oli ka taastamise eestvedaja Jaak Salmar, kes seltsile andis üle talguliste nimekirjad. Tõsi, üks leht oli sealt küll puudu, kuid kahtlemata oli tegemist väärtusliku kingitusega.
Meile esinesid rahvamuusikud Albust, kes õpetasid ka rahvalikke tantse.

Imeline vaatepilt oli ka 100 süüdatud küünalt ausambamäel, mis põlesid veel 24 tundi hiljemgi. Oli väga südantsoojendav uduvihmas neid üheskoos süüdata ja pärast nende vahel kõndida. Nii mõnigi meist käis veel pimedas piilumas, kuidas on...

Pilt ka ausambamäelt pärast seda, kui suundusime taas Saare Seltsi majja, et seal veel koogiga maiustada ning 30 aasta tagust meenutada.

Uute kohtumisteni!

Viimased ettevalmistused

Viimased ettevalmistused käivad täie hooga, see tähendab, et meie kodukokad küpsetavad ja hakivad, koorivad ja mõtlevad läbi garneeringuid.
Väiksed vihjed, mida kohvikutes saab: pavlovad, kuuma kartulit heeringa ja kodujuustuga, suppi ja karaskit, kringlit ja kiluleiba, friikartuleid ja šašlõkki, pannkooke ja pehmeid vahvleid, külma sidrunikooki ja värskelt pressitud mahla.

Meie kohvikutepäevast kirjutas ka Järva Teataja, loe siit. 

Müügil on ka spetsiaalselt selleks päevaks valminud pusle, mida tehti vaid 100. neid on igas peatuses 25, seega puslesõpradel ei tasu külastust päris viimasele tunnile jätta.

Kui keegi pelgab, et ei leia kõiki kohvikuid üles ja tahaks me külade ja tegemiste kohta rohkem teada, siis igast peatusest saab ka spetsiaalse voldiku, mille keskel on kaart.

Mõni bussijaama pink on saanud ka värske värvikihi, kooskõlastused ametkondadega on tehtud, ATKO pani kolm plakatit päevast ka oma bussidesse ja Tariston AS varustab meid "jalakäijad teel" liiklusmärkidega. AITÄH!

Loodame, et kõik jätavad auto siis bussipeatusest vähemalt 15m kaugusele ning jalutavad ettevaatlikult peatuseni.

Milliseks homne ilm kujuneb, saab 100% kindlusega väita alles homme õhtul, aga ennustused omavahel küll ei kattu.
Praeguseks oleme vaadanud kolme ilmateadet ning kaks neist näitavad, et päev tuleb küll pilvine, aga pärastlõuna siiski sajuta.
Vaid üks ennustus lubab pidevat sadu.
Samas lubasid eelmisel aastal neli ilmaportaali päikeselist ja vähese pilvisusega päeva ning saime ikka kaks sahmakat vihma. Seega loodame, et sel aastal on vastupidi ja suurt sadu ei tule.

Õhtul on siis oodatud kõik Saare seltsi majja, kus rahvamuusikud mõnusa meeleolu loovad ning pärast seda läheme ühises rongkäigus ausamba juurde, kus süütame 100 küünalt ja saab jagada-kuulata mälestusi ausamba taasavamise ajast.

Kui teile meie juures meeldib, ootame pilte aadressil meusleri (ätt) gmail.com.


NB! Võtke kaasa sularaha, sest kaardimakseterminale bussijaamades pole.

Juba on midagi ette näidata!

Kohvikutepäeva plakat on valmis ja seda võib otsida lähemalt ja kaugemalt!
Samas stiilis on tegemisel ka voldikud ning valmib ka 24-osaline pusle Müüsleri ausamba pildiga neile, kes igast kohvikust ostu sooritavad. Voldikuid ja puslesid jagub kiirematele ehk esimesele 100le ettevõtlikule!

Bussijaama kohvikute ettevalmistused käivad täie hooga

Kohaliku Omaalgatuse Programmi toetusraha on nüüdseks kenasti laekunud ning külaseltsi juhatus alustab vajalike esemete ostmisega, sh plakatite, puslede ja voldikute tellimisega.

Paigas on ka kohvikute kontaktisikud ning teemad.

Ausamba juures asuvas Müüsleri bussijaamas on keskmes pidupäevatoidud.
Müüsleri kortermajade juures panevad kohviku püsti noored keskealised.
Tuuleveskis saab suppi ning supikõrvast - kõik, mis veskist kunagi tulla võis  või tulevikus tulla võiks.
Köisis ootab uut omanikku meierei ja sestap võtame ette piima ja mida kõike sellest saab.

15. juulil panime paika ka tiimipealikud ja rääkisime kõik hästi läbi. Nüüd kohtuvad juba kohvikute meeskonnad omavahel, et paika panna menüü ja mõelda n-ö aja veetmise võimalusele, kohviku kujundusele jms.

Järgmine suurem kohtumine on 19. augustil. Vahepeal aga ilmuvad plakatid ning saab oma osalemissoovist (kas küpsetajana, leti taga abistades või muul moel külastajatega tegeledes) jätkuvalt teada anda meusleri (ätt) gmail.com. Või lihtsalt võta nööbist kinni ja küsi infot.

Rõhutame, et kogu osalus ettevalmistusprotsessis on vabatahtlik ning eesmärk heategevuslik. St kauplemiseks vajaliku toidukraami ostab iga bussijaama tiim ise, ja tulu läheb külaseltsile tulevaste projektide omaosaluste või muude ettevõtmiste katteks. Nii nagu 24. veebruaril oli. Muide, just 24. veebruaril saadud summaga tasume seekord projekti omaosaluse - toetusraha on veidi üle 1900 euro, millele lisandub ca 200 eurone omaosalus.

Kohvikud on avatud 12-17ni, kell 19 on Saare Seltsimajas Müüsleris kontsert-tantsutuba ja kell 20 läheme ühiselt ausambamäele, et asetada lillekorv ja süüdata 100 küünalt ausambale, mille taasavamisest möödub 27. augustil 30 aastat.

Hoidke silm peal! Nädalajagu enne kohvikutepäeva anname täpsemaid vihjeid, mida kuskil süüa saab!

Talgud ja teised ettevalmistused

Kui paljud kogukonnad peavad sel laupäeval talgupäeva, et ümbritsevale ilus ilme anda, siis meie tegime ära juba 29. aprillil. Talguliste arv ületas 20, aga päris täpset arvu ei oskagi öelda, sest neid liitus pidevalt ning käed olid hõivatud reha liigutamisega.

Kuigi meil oli olemas ka Muinsuskaitseametilt luba tegeleda puude maha võtmisega, jätsime selle mõneks teiseks korraks ja pühendusime sel korral riisumistöödele ja leheveole. Mõnus oli istuda või töö tegemise ajal üleriideid panna pinkidele, mis eelmisel aastal Kohaliku Omaalgatuse Programmi abiga paika said.

Tulemus on tõesti kaunis, sõitke mööda ja vaadake, kui muidu ei usu.

Kokku läks meil pisut üle kahe tunni ning pärast seda arutasime kiiresti veel ka 25. augustil toimuvat bussijaamade kohvikute päeva.
Leppisime kokku, et kohvikud on neljas bussijaamas: Köisis, Tuuleveskis, Müüsleris (ausamba juures) ja Müüsleri kortermaja peatustes. Liblikamäe ja Kibuküla tee jätsime välja nii kartuses inimeste nappusele kui ka logistilise korraldamise mõttes.
Peame ju tagama ka liiklusohutu parkimise.

Kohvikud on avatud kell 12-17, pärast seda on tunnike ja veidi peale asjade kokku korjamiseks ning siis kella 19ks Müüsleri Saare Seltsimajja kontsert-tantsuõhtule, mida veavad eest Albu rahvamuusikud. See oli ühine otsus, et ei kutsu kedagi tuntut-tähtsat, vaid n-ö lähemat ja rahvalikumat.

Kell 20 õhtul on tseremoonia ausambamäel, kus süütame 100 küünalt ja asetame lillekorvi. Lipud ausambamäele paneme juba hommikul.

Igal bussijaamakohvikul on oma eestvedaja. Köisi osas võiks ühendust võtta Eliinaga, ootame jätkuvalt vabatahtlikke Tuuleveski meeskonna kokkupanijale, Müüsleris oskavad rohkem infot anda Sirje ja Tiiu.

Info kohvikupidajale

• Lisaks neile, kes on kohvikus, peab olema igal kohvikul STAAP, kus on tee, kohvi jms juurde tegemise võimalus. Osa rahvast on staabis, lisaks keegi, kes käib staabi ja kohviku vahet.
• Igas kohvikus on midagi tasuta: nt allikavesi, õunad, ploomid, kurk, tomat vms.
• Kõige parem söögiisu tekitaja on söögi lõhn, seega võiks mõelda, mida saab kohapeal valmistada (grillil, gaasipriimusel vms): šašlõkk, pelmeenid, kotletid, Tiiu lubas Müüsleris teha pannkooke. Kui kellelgi olemas wok-pann, saab ka sellel midagi teha.
• Jahedust vajavate asjade jaoks kasutada jahutuskaste (panna sinna sügavkülmast nt mahla-või veepudelid jahedust hoidma).
• Kaubelda võib nt marjade, herneste, koduse jäätisega, vahvlite, salatikorvikeste vms küpsetistega. 
• Nõud: noad, kahvlid, lusikad, taldrikud, topsid, salvrätikud, prügikotid taotleme projekti kaudu. Müügitulu taas külaseltsile projektide omaosaluseks.
• Igasse peatusesse toob külaselts laua, kuhu panna kaup, samuti on ühtses stiilis sildid (Heino räägib meestega läbi). Hubase kohviku, kus saab kas baaripukkidel või korvtoolides istuda, loob iga peatuse seltskond ise.
• IGAS peatuses on kontaktisik, kes suhtleb päeva VARUSTAJAga, kui midagi hakkab lõppema, mida oleks poest (või teistest peatustest, kui seal on väga palju üle) juurde vaja. Varustajal on KÕIKIDE kontaktisikute numbrid ja vastupidi. Kui poodi hakkab minema, siis helistab ka teised läbi, kas midagi on vaja.
• IGAS peatuses võiks olla ka nn vaba aja tegevus lähtuvalt kohapealsest võimalusest: noolemäng, vibuga täpsuse laskmine, jänkude paitamine, viktoriin, rõngastega täpsuse viskamine vms. Selle tegevuse jaoks 1 inimene.
• Kokku peaks IGA peatuse juurde arvestama 4-5 inimest. Nendest 1-2 tegelevad müügiga, üks on sidemeheks (liigub autoga) staabi ja kohviku vahel ja üks tegeleb n-ö meelelahutusega.
• Mõelda ka meeleolu loomisele. Muusikat saab mängida ka nt nutitelefonist.
• MÄNG: igast peatusest vähemalt kolmeeurose ostu sooritanud saab kaasa pusletükid. Puslel on Müüsleri ausambamägi, kaasas ka info ausamba kohta. Kui puslet jääb üle, siis saavad kohvikutepäeval panustajad kingituseks. Kokku on 100 puslet. 
• Kohvikud on avatus 12-17 st kell 12 peab olema KÕIK valmis ja kell 17 hakkame kokku korjama, et kella 19ks kontserdile jõuda.
• Ausambamäele paneme samal hommikul lipud ja pärja, õhtul pärast kontserti süütame 100 küünalt.
• IGAS kohviks on üleval ka plakat, millel on samuti kaart. Võimalik on OSTA voldik, kus on kaart teiste peatustega ja külade kohta infot. Tasuta ei anna, siis visatakse liiga kergelt minema. Tasu sümboolne 20 senti ja sellele eraldi purk. Voldiku vahel on vaheleht päevakavaga.
• IGA kohvik lepib menüü omavahel kokku, aga mõningal määral võiks kooskõlastada kontaktisikud omavahel, et ei tekiks olukorda, kus kõik 6 kohvikut pakuvad pannkooke ja šašlõkki. Arvestame külastajatega ja pakume neile erinevaid maitseid, st osa kohvikuid, mille ümber rahvast vähem, võibki pakkuda midagi kerget - tikuleibu, küpsiseid, köögiviljaampsu, jäätist vms.

Esitasime ka Kohaliku Omaalgatuse Programmi projektitaotluse, et mõned vahendid osta, millega päeva sujuvamalt läbi viia. Omaosalusena saame kasutada 24. veebruaril kogutud raha.
Ka sel korral läheb kohvikute päeva müügitulu külaseltsile, et saaksime edaspidigi selliseid ettevõtmisi ellu viia, mis toovad siia rahvast  - ning mitte ainult külastama, vaid ehk leiab mõni ka päriselt tee siiakanti.


See aga ei tähenda, justkui meil enne 25. augusti midagi ei toimukski. Kindlasti jagame 23. juunil võidutuld ja toimub mälestushetk Müüsleri Vabadussõja ausamba juures. Anname sellest kindlasti teada.

II poolaasta esialgne ürituste kalender: 

* 7. oktoober Koduste hoidiste maitsmise päev Müüsleri seltsitares.

Võtame kaasa koduseid soolaseid ja magusaid hoidiseid, et neid koos maitsta, mõtteid ja kogemusi vahetada.

*9. november Jookseme marti (moodustuvad seltskonnad, kes siis käivad kahe küla kodudes). Pärast kohtume Müüsleris seltsitares, et muljeid vahetada.

*24. november Jookseme katri (moodustuvad seltskonnad, kes siis käivad kahe küla kodudes). Pärast kohtume Müüsleris seltsitares, et muljeid vahetada.

*2. detsember Jõuluootuse meisterdused/metsarestoran

Täiendavat teavet ettevõtmiste sh kellaaegade kohta jagavad

Köisi külavanem Eliina Tammehoid

MTÜ Müüsleri ja Köisi Küla Selts juhatuse esimees Artur Hiiesalu 

Kaks hullu ideed ühel päeval. Hakkama saime!

24. veebruar on möödas, kuid Eesti 100. juubelisünnipäeva pidustused jätkuvad. Meie saime oma külarahvaga palju positiivseid emotsioone ja kiitust nii kohviku kui ka näituse osas. Aga palju küsiti ka - kuidas sellised ideed tekkisid? 

Selgitame siis veidi lahti. 

Bussijaama kohviku idee tekkis 2017. aasta vabariigi aastapäeva järel. Ka tol korral oli ilm külm ja tuuline. Pakuks teed? Ehk ka kohvi? Võib-olla ka suupisteid, näiteks pirukaid? Võib-olla veel midagi. Niimoodi üksteisega arutledes ja mõtteid vahetades jõudsimegi kohviku mõtteni. Pärast seda, kui eelmisel suvel saime bussiootekojad korrastatud, jäi kuidagi iseenesest kõlama mõte, et vabariigi aastapäeval võiks avada kohviku bussijaamas. Leppisime ka kokku, et teed pakume kõigile tasuta, kuid kohvi ja suupistete eest tuleb inimestel raha välja käia.

Küsimus, et kellele läheb müügitulu, sai kiire lahenduse: üksmeelselt arvasime, et kuna alati on küsimus, kuidas leida projektidele omaosaluseks vajalikku summat, siis on kohvikupidamine hea võimalus sellele lisa tekitada.

Hea meel oli 24. veebruari hommikul tõdeda, et „natuke midagi suupisteks” kasvas rikkalikuks menüüks. Oli kohvi, glögi, võileibu, kooki, rosoljekorvikesi, vahvleid, küpsiseid, muffineid, pitsat ja tikuleibu.

Vallavanem Rait Pihelgas ja volikogu esimees Jüri Ellram aitasid veel enne Peetrisse kirikusse minekut viimaseid ettevalmistusi teha ja lisasid lauale jahimehevorstikesed.

Esimesed kliendid saabusid 30 minutit pärast avamisaega – need olid Kersti ja Arvo Sarapuu, kes avasid kassa, ostes igast asjast kodusele pidulauale midagi kaasa. Pärast seda oli kuni kohviku sulgemiseni ehk kella 15ni üks katkematu külastajate voog. Vahetult enne tseremoonia algust ausambamäel ja pärast selle lõppu oli isegi järjekord uksest välja. „Tuleb teha juurdeehitus,” viskasid kohvikud külastanud vallajuhid nalja.

Ootekoda meil küll soojemaks kütta ei õnnestunud, sest pakane oli krõbe ja katus ootekoja kohal pole just tihe, aga õnneks külastajad külma üle ei kurtnud – veidi soojem oli vast ikka kui päris õues.

Päeva üks vahvamatest seikadest oli kindlasti hetk, kui Rakvere-Pärnu bussijuht meie kohvikusse astus, ostis tassi kohvi ja sõitis Paide poole edasi. Veidi enne kella 13 pidasid kinni kaks prouat ja tegid seal oma #eestiminut pildi. Seega läksime me ka ajalukku!

Tagantjärele võib öelda, et üks hull idee jälle ellu viidud: suvised kodukohvikud on Eestis üsna tavapärased, kuid talvist bussijaamakohvikut ei ole meie teada küll keegi varem avanud. Täpne summa on veel kokku arvutamisel, aga tänu usinatele kohvikukülastajatele saime projektide ellu viimiseks olulise lisa. Seega – suur tänu kõigile, kes aitasid ettevalmistusi teha, kokkasid ja olid kohvikus müümas. Ja aitäh ka kõigile külastajatele.

Bussijaamakohvikusse saab jälle tulla 25. augustil, mil kohvikud avame Köisi ja Müüsleri küla bussipeatustes – neid on kokku 6.

Kuidas on omavahel seotud bussijaamade kohvikud ja Müüsleri vabadussõja ausammas, mille taasavamisest möödub augusti lõpus 30 aastat? Kui kuupäev lähemale jõuab, selgub ka see. 

NÄITUSE "Sajandi kätetöö" Müüsleri Saare Seltsi näitustehallis idee autor on Müüsleri küla elanik Lea, kes pani omapoolse kokkuvõtte ettevalmistusest ja näitusepäevast kirja: 

Möödunud aasta lõpupoole küsiti minult: ``Millise kingituse teie Eestile sünnipäevaks teete?``. Olin nõutu, sest polnud nagu mõelnudki sellele. Oli see juhus või mis, kuid ühel päeval, kui midagi kapist otsisin, jäid kätte minu vanaemaaegsed telgedel kootud linased tikandite ja rišeljöö pitsidega kaunistatud käterätikud. Mõni päev hiljem leidsin veel vanaema heegeldatud valgest niidist pitsilise voodikatte. Siis mõtlesin, et hoian neid imelisi asju, kuid kellele… Kapis ju keegi ei näe, mis kasu neist nii on. Teadsin, et meil külas on veel inimesi, kellel on vanaaegset käsitööd tallele pandud. Suhtlesin nendega ja kõik olid nõus kaasa lööma näituse korraldamisel. Otsustasime lisaks vanaemade-isade aegsetele töödele näidata ka uuemat, et oleks haaratud mitu põlvkonda ja kätetöö muutumine ajas. Nii saigi teoks mõte näitusest ``Sajandite kätetöö``. Näituse seadsime üles Müüsleri Saare Seltsi näitustehallis üheks päevaks, 24. veebruariks.

Nüüd, tagantjärele öeldes võib öelda, et näitus läks korda. Näitamiseks toodi kokku 393 eset viiekümne kaheksalt tegijalt. Neist kakskümmend kaks on juba manalas, ja nende töid kokku 161. Vanimad tööd on 19 saj. keskpaigast pärit imekaunid pitsid. Sugugi vähem kaunid pole ka 20. sajandi algusest pärit telgedel kootud linased käterätikud, millele tikitud initsiaalid või hoopis aegade jooksul villasest lõngast kootud kindad. Näitusele toodi väga erinevates tehnikates valmistatud asju – kudumid, heegeldused, tikanditega kaunistatud esemed, õmblustööd, rahvarõivad, kirivööd, suured seinavaibad, savitööd, isetehtud kandled, puidutööd, vitspunutised, pakinöörist põrandavaip, traadist punutud juurviljakorv jne.

Suur tänu kõigile, kes tõid vaatamiseks imelist käsitööd ning aitasid kaasa näitusepäeva õnnestumisele. Suur tänu ka kõigile külastajatele, käsitööhuvilistele, kes astusid sisse näitusehalli ja tundsid huvi meiekandi elanike kätetöö vastu. Aitäh!

Kõik näitusel olnud käsitööesemed pildistasime ka üles. Küllap sünnib sellest ka midagi ilusat! 

Märtsi esimesel pühapäeval saame külatares jälle kokku, et päevast kokkuvõtteid teha ja alustada kevade ja suve kavandamist. Olete oodatud! 

Õhtul käisime veel ausambamäele "valgustust panemas". Kell 20 oli vaatepilt selline: 

 Ikkagi 100.....

Hiljuti 10-aastaseks saanud noormees ütles pärast nende kümnete küünalde süütamist, et "küll on hea, et Eesti on vaba ja me saame siia tulla niimoodi neid küünlaid süütama." Palju õnne, Eesti! 

Tulge meile külla!

24. veebruaril, mis Eesti Vabariigi sünnist möödub 100 aastat on küll tihedalt ettevõtmistega täis pikitud, kuid väikseks hingetõmbepausiks tuleb ka aega võtta.
Selleks sobib Müüsleri imehästi, sest ainult sel päeval on Müüsleri bussijaamas avatud KOHVIK.

Jah, lugesite õigesti. Suvised kodukohvikud on üsna tavapärased, eelmisel suvel tegid Purdi lapsed ka bussijaama kohviku, aga meil on kange pakasega bussijaama soojaks kütmiseks mõjuv põhjus ka.
Kell 10.45 on Müüsleri ausambamäel pidulik mälestushetk. Selleks, et seistes külm ei hakkaks või tekkinud külma kontidest saaks, pakume kõigile sooja teed ja seda täiesti tasuta. 
Sellest tasuta sooja tee pakkumisest saigi kõik alguse - et kui juba teed, siis äkki ikka kohvi ka ja kui juba kohvi, siis võiks ju ka kiire amps olla.

Nii ongi praeguseks paigas menüü:

Kiluleivad

Tikuvõileivad

Pitsa

Vahvlid

Õunakook

Tegemist pole lõpliku menüüga, sest perenaised lasevad fantaasial lennata. Kõik sularaha, mis te ostudele kulutate, kasutame edaspidi veelgi toredamate ürituste ette valmistamisel. Seega külaelanike jaoks on tegemist heategevusliku ettevõtmisega. 

Selleks, et me Maanteeametiga ka edaspidi saaksime sõbrad olla, siis palume väga, et pargiksite oma auto nii, et see teisi liiklejaid ega busse ei segaks. Näiteks kenasti tee äärde või siis lähimasse parklasse, mis on Müüsleri Saare Seltsi maja juures. 

Seesama maja pildil, mis asub mõnusa soojendava jalutuskäigu kaugusel nii ausambamäest kui ka bussijaamast. 

saab lähemalt teada Eesti vabaduse taastamisest. Vabadussõja teemapargi kohta saad lähemalt lugeda siit. Üksiti on ainult 24. veebruaril vaadata näitus "Sajandite kätetöö", kus on väljas Müüsleri ja Köisi küla endiste ja praeguste elanike kätetööd. Täna käisime juba esimesi asju paika panemas ja no on vägevaid asju küll. Mõni tõesti 19. sajandi keskpaigast. On uuemaid asju ka. Need, kes nüüd mõttes käega rehmavad, et "äh, mis muud seal on, kui et sokid-kindad", siis ei ütle muud, kui et laske end üllatada ja jätke eelarvamused koju. 😉

Nii näitus kui ka kohvik on avatud kella 10-15ni.

Seega - ootame teid külla! 

Uus aasta= palju vahvaid mõtted!

Nii võib öelda küll, kui teha lühike kokkuvõte nendest mõtetest, mis kokkusaamise pikkuseks kavandatud tunnikese sisse mahtusid. Tublid ja särtsakad nagu me oleme, mahtus selle "tunnikese" 🤣 sisse märkimisväärselt palju. 

Alustasime piduliku osaga.

Lea Arturile tunnustust üle andmas. 

Lapsed mängisid kõrvaltoas koroonat, seega oli meil mõnusalt rahvarohket.

Artur ütles, et selline suur tunnustus oli talle üllatuseks ja oma teada pole ta küll midagi "paha teinud". Aga kui jutu ära kuulas, siis vastu ka ei vaielnud. 

Osa ideedest on sellised, et saame need kohe kõigile välja käia, teiste puhul hoiame veel põnevust. Olgu öeldud, et juttu oli 24. veebruari üllatusest ja ka külalaulude konkursist ja ausambamäe taasavamise 30. aastapäeva tähistamisest. 

Keda nüüd huvitama hakkas, siis 4. veebruaril kell 14 on järgmine kokkusaamine seltsitares. Kui vähegi lund on, siis on sama päeva ennelõunal Veskimäel jälle kelgutamine. 

Aga nüüd ideedest, mille ellu viimiseks vajame külarahva abi ja ühist tegutsemist. 

EV 100 - mitme põlvkonna kätetöö. 

Umbes nii võiks pealkirjastada ettevõtmise, mille oleme kavandanud 24. veebruariks. Ühel päeval on Saare Seltsi majas avatud näitus Köisi ja Müüsleri külarahva kätetööst/loomingulistest saavutustest. 

Selleks võib olla ükskõik, mille ese, mille on OMA kätega valmistanud/uue kuue andnud mõni meie küla endine või praegune elanik, olgu ta praegu elavate kirjas või mitte. See tähendab, et VÄGA on oodatud ka esivanemate kätetöö: tööriistad, kampsunid, kangastelgedel kootud kangast valmistatud rätikud, punutud vaibad või...... 

See võib olla mitu põlvkonda kantud kleit, vastu pidanud vikat, mille varre vanaisa tegi või lapsel tööõpetuse tunnis punutud korv, saviringis tehtud küünlaalus vms. 

Mida kohale tuua ei ole mõistlik (nt vanaisa tehtud kummut või vanu käsitöövõtteid kasutades üles laotud paekivimüür), selle võiks üles pildistada. Fotot pole vaja kohale tuua, pigem saata vähemalt 1MB suurusega foto meusleri@gmail.com. Kes vajab pildistamisel abi, võib samuti kirjutada või helistada, võtta hõlmast kinni mõnel meie külade aktiivsemal. Nooremad - suhelge ka naabritega! 

Eriti tore on, kui esemega seostub mingi lugu. Juttu ka ise kirja panema ei pea, kui sulg hästi ei lippa. KUI ON võimalik, siis võib välja uurida/ kirja panna ka arvatava valmistamise aja.

Sobivad ka laste tehtud esemed. Katsume haarata eri põlvkondi. Esemed ja fotod palume tuua 4. veeburaril kella 14ks meie oma seltsitaresse. Siis teeme valiku kõik koos. Palun ärge olge tagasihoidlikud!!!! 

Praegu jäi kokkulepe, et Lea uurib Andrese käest ruume ja Birgit suhtleb Viiviga ka mõne eseme osas. Teised vaatavad rahulikult kappides ning pööningutel ringi.
Asju spetsiaalselt korda tegema ei pea, las nad olla oma arhailises ilus. Eemaldatava suurema mustuse võib eemaldada.

 Oli ütlemata tore! Aitäh ja uute kohtumisteni!

Head uut aastat!

2017. aasta lõpp tõi meile häid uudiseid: endise Kareda valla aasta naise ja aasta mehe tiitlite jagamisel tõime koju tiitli mõlemas kategoorias. 

Ja kohe alustuseks, sõnum seltsi juhatuse esimehelt Arturilt: 

Saame siis kokku 07. jaanuaril 2018 kell 14 seltsimajas. Sööme torti ja mekime šampust. Teavitage oma naabrit ka! 

Samas, kui arvestada, et kõige kiiremini levivad saladused, siis võib ju juurde lisada, "vaata, et sa kellelegi ei räägi!" 😊 Birgit täiendab pidulauda pitsaga. 

Lisame tordisöömisele ka uue aasta plaanide tegemise ja lumenõidumise, et saaksime veebruari esimesel pühapäeval ühiselt jälle kelgutama minna. Ja Leal oli põnevaid mõtteid seoses 24. veebruariga. 

Aga lisan siia nüüd ka meie aasta mehe ja aasta naise kirjeldused, nii nagu need esitati. Järva Teataja uudist saab lugeda siit

AASTA MEES 2017 

Müüsleri ja Köisi küla elanike esindus esitab aasta mehe kandidaadiks ARTUR HIIESALU. 

Müüsleri ja Köisi küla seltsi ettevõtmised ei oleks pooltki nii soojad, kui nende ettevalmistamises poleks olnud tema osalust. Ja soojad sõna otseses mõttes, sest just Artur on olnud see, kes kütab soojaks meie pisikese seltsitare ruumid ja on vist tõesti ainus, kes on ise ka kõikidel seltsitares toimunud üritustel viimase 12 kuu jooksul kohal olnud. 

Südamlikult tervitab ta kõiki saabujaid. Neile, keda ei tunne, pistab samuti käe pihku ja ütleb: "Tere! Mina olen Artur, Müüslerist!" No kuidas sa jätad selle peale naeratamata ja samaväärselt vastamata. 

Artur hoiab korras seltsi dokumendid ja rahaasjad, ta oli üks olulisematest Müüsleripoolsetest eestvedajatest üle 11 aasta toimunud külade päeval, samuti Müüsleri ausambamäe ja bussijaama korrastustalgutel. Mõlemasse kaasas ta ka teisi küla mehi. Seda kõike oma kaugsõidu autojuhi töö kõrvalt.  

Arturis on tasakaalukust ja väärikust, samas elurõõmsat lusti - 23. juunil toimunud võidutule tervitamine kujunes seegi kord lõbusaks, sest eelmise päeva sünnipäevalapsena hoidis ta ka teiste tuju üleval. 

Ta on abielus, kahe täiskasvanud lapse isa ning vanaisa kahele poisile. 

Müüsleri ja Köisi küla elanikena tunneme tema töö ja loominguliste saavutuste üle uhkust! 

AASTA NAINE 2017

Birgit on aktiivse loomuga ja huvitatud külaelu arengust, ta on väga tegus ühiskondlikus elus, soovides liita endisi ja praegusi külade elanikke ning elu Kareda kandis edasi viia. 

Tema viis ellu juba mõnda aega külaelanike peas tiirelnud mõtte taotleda raha bussiootekodade korrastamiseks. 

Ühisel jõul saidki ootekojad seelikutriibulise kuue ning nii Müüsleri ausambamäele kaks pinki ja infotahvel ausamba ajalooga. 

Ta oli üks organisaatoristest Köisi ja Müüsleri küla kokkutulekuk, mis üle 11 aasta sai teoks ka 2017.aasta 26. augustil. Kokkutulek läks korda, külalisi ja osavõtjaid oli kokku 149.

Võib julgesti öelda, et meie kodukant on tänu tema tegevusele rohkem pildis, sest lisaks info paremale liikumisele paistab meie tegevus ka rohkem välja. Ja mitte ainult Köisi-Müüsleri, vaid Kareda kant laiemalt. 

Köisi ja Müüsleri on üks vähestest küladest, mil on oma blogi, kuhu saavad kirja olulisemad külaelu
teemad-sündmused, saab ka otsesemalt ja kiiremalt infot vahetada ning kokku leppida uutes kohtumistes ning ürituste läbiviimises.
Oleme uhked, et meie külas on selline noor ja tegus poega kasvatav naine. 

Birgit ja Artur tänavad ja ootame siis pühapäeval seltsitaresse.