Ja tuli tuli jälle! 😎

Vähe on külasid, mis saavad rõõmustada selle üle, et üldlaulu-ja tantsupeo tule teekond on sellest läbi viinud rohkem kui ühel korral.
Müüsleris on see nii olnud. Siin peatus tuli ka 5 aastat tagasi, aga kui toona tuli tuli Koerust, suundudes Peetri kaudu Karedale, siis sel korral tuli tuli Koigist üle Sõrandu Köisi ja siis läbi Müüsleri Koeru.

Väga rõõmsaks tegi see, et meie tee ääred, talude väravad, ristmikud olid inimestega täidetud, inimesed tervitasid tuld. See tegi südame soojaks.
See, et tuletseremoonia toimuks sel korral Kilplalas, olnud suure peo meeskonna soov. Mõistetav. Mõisate ja looduskaunite paikade vahele sooviti ka midagi lustlikumat, midagi, mis eristuks.
Kilplala seda kahtlemata on.

Niisiis, ajalukku jääb päev 30. juuni 2019, kui kella 14.15 paiku hakkasid Sõrandu poolt sireenid kostma. Viis minutit hiljem tehti peatus Tuuleveskis, kus kõik paika sätiti ja veel aeglasemalt künkast alla, Kilplala poole sõideti. Seal saadi kaasa moonakott, kapati kepphobustel ning suunduti siis Kilplaste mamsli Helena ja Müüsleri noormehe, Karl Sandri, saatel Koeru. Muide, Karl Sander laulab Koeru poistekooris, millega oli ta omamoodi lüli kahe peatuspaiga vahel.

Tulekillud viidi pärast ausambamäele, kus tehti pisike tulering.

Ausamba juurde viib nüüd uus tee!

Kui tore oli 23. juunil kõndida Müüsleri ausambamäele mööda vastset teed, aga vanu kive. Kaheksa päevaga valmis uus, paekividest tee, milles kasutati võimalikult palju vana tee kive. Üsna palju tuli siiski juurde tuua, ning need pärinevad Müüsleri ja Köisi küla elanike kodudest, kes oma vanadest paekivimüüridest lubasid vajalikke kive võtta. 

Ettevalmistused said tehtud ka selleks, et Järva vald saaks uuendada ausamba valgustust. Nimelt saab Müüsleri ausammas valgustuse kahelt poolt ning valgustus on sõltumatu tänavavalgustusest. Samuti saab valgustuse infotahvel. Kui esialgu lootsime, et nn katuserahadega eraldatud 5000 euro sisse mahub ka Müüsleri vabadussõja lahingute infotahvel, siis tegelikkuses läksid tööd esialgsest hinnapakkumisest kallimaks ning lahingute infotahvel jääb uusi rahastusvõimalusi ootama, sest sellele ei õnnestunud toetust saata ka Kohaliku Omaalgatuse Programmist. 

Kokku on paekivide all nüüdseks 185 ruutmeetrit pinda. Tee ise on 80,2 meetrit pikk, 180 cm lai, lisaks platsid infotahvlitele (jah, ka teise infotahvli jaoks on plats olemas) ning pingi ümbrus. 

Paekivide ladumisega tegeles Unistuste Kivi OÜ, vajaliku materjali kohaletoomise ja tehnika tagas Nelkeira OÜ. Kallimaks läksid tööd just ladumise arvelt, sest ettevõtte esialgsed hinnangud tööde mahule osutusid ekslikeks st liiga väikseks. Kuigi esialgu esitatud arve oli hinnapakkumisest isegi kolmandiku võrra suurem, leidsime kompromissi ning külaselts oma eelarvest raha juurde panema ei pidanud. Projekti koordinaator ja suure töö tegija oli Lea Aas, kes tegeles hinnapakkumiste otsimisega, tööde ajal iga päev kaks-kolm korda ausamba juurdes käis, ehitajate ja vallaga suhtles. Suur-suur tänu talle. 

Nüüd tuleb veel aruandlus teha ja see Siseministeeriumile saata, sest tegemist riigi rahaga ning aruanne on avalik. 

Riigieelarvest 5000 eurot eraldas meile Keskerakond. Nimelt kirjutas külaseltsile Kersti Sarapuu, kes oli märganud me tegusust ning kuulnud soovist teed uuendada. Ta küll ei lubanud midagi, aga palus saata avalduse ning selgituse, kuidas raha kasutatakse. Väga tore oli kevadel lugeda, et selle raha ka saime. Veebruaris käisime infopäeval, kuidas tuleks teha taotlus Siseministeeriumile, et raha kätte saada ning milline on aruandlus. 

Hea meel on ka selle üle, et Järva vald meie mõttega kampa lõi ning ausammas lõpuks ometi öisel ajal väärika valgustuse saab. 

Loodame, et ka Järva valla tööd jõuavad 20. juuliks ühele poole ning kogu ilu on võimalik vaadata juba nelja juubilari päeval.  

 

Pühadeaeg kujunes tegusaks

Uus aasta on alanud - kõige paremat meile ka selleks, 2019ndaks.

EV100 juubelipidustused käivad täie hooga ning just seetõttu on pühadki kujunenud tegusaks. Nagu eelnevatest postitustest lugeda võis, oli omajagu kavandamist nii 26. detsembriks kui ka tänaseks, 6. jaanuariks. Kindlasti saame lähiajal kokku, et suveplaane pidada!

Alustame värskemast sündmusest ehk tänasest: keegi küll osalejaid kokku ei lugenud, kuid arvestades, et lisaks matkajatele oli kohal ka kaks 50kohalist bussitäit retkelisi (Järvamaa Muuseumi sõprade seltsist ja Looduse Omnibussiga), võis Müüsleris olla üle 200 külastaja. Ausambamäel oli arutelu, millal viimati nii suur seltskond seal olla võis - vast ehk 2005. aastal, kui Paides oli riiklik maakaitsepäev või ka siis, kui laulu-ja tantsupeo tuli Müüslerit läbis? Muidu on pühade aegu seal vast ehk poolsada inimest, valdavald meie oma külade inimesed.

Lisaks Järva vallavanemale Rait Pihelgale tervitas kohaletulnuid ka meie seltsi juhatuse esimees Artur. Olete oodatud kõik aprillis talgutele ausambamäele ning 15. juulil ausamba avamise 85. aastapäeva tähistama - mis, mida ja millal - hoidke aga blogil silma peal.

Müüsleri Saare seltsimajas oli meie kahe küla kohvik ning kuigi matkalised jõudsid esialgsest tund aega varem (õnneks Ründo Mülts helistas  ja reageerisime kiirelt), olime me kell 13 valmis kuuma jooki ja kergemat kehakinnitust pakkuma, sest Kaitseliidu supp oli osalejatele kell 15.

Aitäh kõigile, kes kohviku jaoks küpsetasid-kokkasid! Teie abi oli hindamatu. Meie kohvik ja korraldustöö sai palju kiita. Külaseltsil on olemas ka kaks raamatut: üks 100-aastat tagustest lahingutest, teise kinkis Andres Laukse - selles on eluloolised jutud Müüsleri külast. Aitäh talle ja Henn Sokule. Pärast pildivalikut väike kokkuvõte ka 26. detsembri Neeva kanali matkast.

MTÜ Müüsleri ja Köisi Küla Selts juhatuse esimees Artur Hiiesalu matkajaid ja külalisi tervitamas

Kella 13st kella 17ni oli võimalik kohvikust osta kergemaid magusaid ja soolaseid suupisteid, samuti kuuma jooki. 

Õues nägid matkalised filmi "Noored kotkad" ning Kaitseliit pakkus suppi ja teed. 

Kel kõhud täis, kasutas võimalust ka kaasa osta. 

Esimesed külastajad saabusid juba kella 13 paiku. 

Ausambamägi õhtuhämaruses 100 küünlaga

Matkalised aitasid küünlaid süüdata ja paika panna. 

Pärast tseremooniat ausambamäel kulus kuum jook ja kehakinnitus marjaks ära. 

Pidulaud enne külastajate saabumist

Sümboolne vabaduse lõke, mis süüdatud üle Eesti rännanud tulest. 

Külastajate ootel, glögi oli alkoholivaba :)

EV 100 MATK Neeva kanali äärde matkas 18 täiskasvanut, 1 laps ja 1 koer. Poolteist tundi ja ligi 5 kilomeetrit. Oli kõike: päikest, lund, tuult, ja tuulevaikust, puuokstel helkivaid veepiiskasid, kitse-, jäneste-, ja hundijälgi, maha murdunud puid ning painduvaid toomingaoksi, krõmpsuvat kanalipõhja, kõndimist sulalumes ja mööda puhtaks lükatud kruusateed. Oli sooja teed, lähemalt ja kaugemalt tulijaid ning palju rõõmu liikumisest mööda käimata radu.

Osa rahvast tuli suisa Tallinnast ja justnimelt sel põhjusel, et pakkusime võimalust käia käimata radu. Paluti, et kordaksime selliseid ettevõtmisi. Suur tänu ka Viivile ja Arvetile, kes lubasid märkimisväärse osa matkast käia oma kinnistul. Mõned pildid ka matkast. 

Läheks õige Neeva kaldale? 😊

Kolm inimest käis täna Neeva kaldal luurel  - kannatab matkata küll. On natuke põnev ja ekstreemne ka, aga väga mõnus jalutuskäik kahtlemata.

26. detsembril kell 11 läheme uuesti ja kutsume kõiki EV100 matkade raames kaasa.

Matk Neeva kanali kallastel on umbes 5 km pikk ja usume, et hiljemalt kolme tunni pärast on kõik matka algus-ja lõpp-punktiks oleva Saare Seltsi maja juures tagasi.

 Pildid on valik sellest, milline pilt tänasel luureretkel avanes. Kanal on kuiv ja jõepõhi kannatas enamasti peal kõndida. Kui veel külma tuleb, siis mine või mööda jõepõhja! 😉😊
Matka alguses on kõigil soovijal võimalik kodust kaasa võetud termosed täita sooja teega.

Neeva kanal on 28 kilomeetriga Eesti pikim kanal ning samast kanalist sõidavad üle kõik, kes Tallinna-Tartu maanteel Koigi kandis liiklevad. Kanal on märgitud ka ajaloolistele kaartidele ning oli olemas juba 19. sajandi lõpus. 

Pärnu jõe vesikonda kuuluv kanal alguse Müüsleri mõisa tagant metsast. Müüsleri pargi tagant me ka metsa suundume ja välja metsast tuleme Köisi mõisa lähistelt. Kui ilm vähegi soosib, suudame vältida kilomeetrist lõiku suurel maanteel. 

MATK NEEVA KANALI KALLASTEL 

26. detsembril kell 11

Pikkus – ca 5 km 

Kestus – ca 3h

Raskusaste: Matk kulgeb looduslikul maastikul, st metsas mööda loomade tallatud radu, kanali kallastel ja selle põhjas (veekogu on praegu kuiv). Lapsevankri ega ratastooliga rada läbitav ei ole, kuid muidu peredele sobilik matk.

KOGUNEMINE: Alates kella 10.30 Müüsleris, Saare Seltsi maja juures (Mäeküla-Koeru-Kapu mnt 13 km). See on ka matka lõpp-punkt.

LISAINFO ja REGISTREERIMINE: telefonil 5656 4466 või meusleri@gmail.com. 

Matka paremaks korraldamiseks palume tulekust teada anda hiljemalt 25. detsembriks. Kindlasti on meil vaja teada inimeste arvu, kes soovivad pärast matka süüa suppi Kilplaste kojas. Supi eest saab tasuda toidukohas sularahas või kaardiga.

KAASA: soe jook, kerge kehakinnitus, termos. Enne matka võimalik termosed täita sooja teega.

PARKIMINE: Kilplaste koja juures või kogunemiskoha vahetus läheduses. Tee äärde palume autosid mitte parkida!

Matka korraldavad MTÜ Müüsleri ja Köisi Küla Selts, MTÜ Lahemaa Looduskool ja MTÜ Harju Matkaklubi 

Kas 6. jaanuaril kohtume?

Tegelikult ei ole see valikvastustega küsimus. 😇Muidugi kohtume, sest 6. jaanuaril tähistatakse üle  Eesti neljas paigas Vabadussõja murdelahinguist 100 aasta möödumist.

Üks nendest paikadest on Müüsleri. Päev algab Vodjal mälestustahvli avamisega ning rahvamatka rütmis kulgeb Öötla, Esna vana vallamaja ja Peetri Müüslerisse.

Lisaks pidukõnedele süüdatakse sümboolsed vabaduse lõkked ning tähistatakse lahingupaigad vastavasisuliste infotahvlitega.

Tegemist on tõesti üle-eestilise ettevõtmisega, mistõttu on Müüsleri ja Köisi külaseltsil koostöös Müüsleri Saare seltsiga auasi sellest osa saada. Oleme ju isegi mõelnud ja arutlenud, miks viimastel aastatel maakondlikul ja maakonnakeskuse tasandil murdelahinguid ja Müüsleri ausamba juures toimuvaid ettevõtmisi Paide päästmise kontekstis vähe väärtustatakse.
Nüüd aga on tegemist lausa EV100 egiidi all toimuva ettevõtmisega, seega on see rohkematki, kui oleme soovinud.


 „Siit saadik ja mitte enam!"

2019. aasta jaanuaris möödub 100 aastat Vabadussõja olulisematest murdelahingutest. Vabadussõja pöördelahingud toimusid ajavahemikul 3.-7. jaanuar 1919.  Nüüd, 100 aastat hiljem tähistame neid sündmusi rahvamatkadega omaaegsel rindejoonel pealkirja all „Siit saadik ja mitte enam!" Aktiivsem lahingutegevus toimus 100 aastat tagasi neljal lõigul, kus 2019. aasta jaanuaris toimub Kaitseliidu, EV100 kesktoimkonna, jt abiliste eestvõttel nende sündmuste meenutamine. Ettevõtmise  eesmärk on kogu Eesti rahvale arusaadavalt ja atraktiivselt näidata, kui kaugele Eesti territooriumile olid punaväed 100 aastat tagasi tunginud ja mis olulisemgi – märkida nii maastikul kui inimeste teadvuses maha see piir, kus pealetung seisma pandi. Üks neljast murdelahingute jaoks olulisest paigast Eestimaal on tänapäevase Paide linna ja Järva valla territooriumile jääv Vodja-Öötla-Peetri-Müüsleri lõik. 
6. jaanuaril 2019. toimub Vodja-Müüsleri trassil rahvamatk, mälestustseremooniad ja süttivad võidutuled. Ettevõtmist kajastab Eesti Rahvusringhääling. 

AJAKAVA: 
kell 10.00 Vodja mõis – murdelahingu mälestustähise ja infotahvli avamine. Sõna võtab Paide linnapea. Koduloolase Henn Soku ülevaade Vabadussõja murdelahingute käigust Paide kaitsmise joonel. Kaitseliidu auvalve. Võidutule süütamine.
kell 10.30 - Matka start, matkajuht Indrek Kuuse. 
kell 12  Matkaliste tervitamine Öötla mõisapargis. Vabadussõja murdelahingu infotahvli avamine. Võidutule süütamine.
Kell 13  Teejoomine Esna vana vallamaja juures. Lühiülevaade murdelahingute ajal vallamaja juures toimunust.
Kell 14  Mälestushetked Peetris Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juures. Helisevad kirikukellad, Kaitseliidu auvalve, vaimulik mõtisklus, lillekorvi asetamine, küünalde süütamine.
Kell 15  Pidulik mälestushetk Müüsleri mälestussamba juures (Järva vallavanem, jt). Kaitseliidu auvalve ja võidutule süütamine. Matkaliste vastuvõtmine ja kuuma supi pakkumine. Tutvumine Vabadussõja teemalise püsinäitusega „Vabaduse tee“. NB! Avatud kohvik, palume kaasa võtta sularaha! 
Kell 16 Müüsleri Saare Seltsimaja hoones Henn Soku raamatu „Järvamaa Kaitsepataljon Vabadussõjas“ esitlus ning kultuuriprogramm Järva valla isetegevuslastelt.

Autode parkimine Vodja mõisakooli õues, Müüslerist Vodjale tagasi liigutab matkarahva Kaitseliidu Järva Malev. 
Müüsleris parkida soovijatel palun jälgida ajutist liikluskorraldust. 

Ürituse paremaks korraldamiseks paluvad korraldajad enne aasta lõppu oma tulekust teada anda siin. 


Selline on ürituse ametlik info. Eeldatav osalejate arv on ca 300 inimest, sh on 3 bussi, üks Järvamaa muuseumi sõprade seltsiga (eakad Paidest) ja 2 KL bussi.

Mida see meile tähendab? 

PARKIMINE: kui on lumine, leidub kohti rohkem. Artur valdab infot ja - mehed - õige vastus on "jah, muidugi", kui Artur teid appi palub 6ndaks. Märkide ja liikluskorralduslike küsimuste eest vastutab vald. Pargi taha parklasse pargivad sel päeval AINULT BUSSID, sest seal on neil ruumi ümber pöörata.

KOHVIK: on Müüsleri Saare seltsi majas avatud juba kella 14st, sest sel ajal saabuvad ilmselt esimesed "sportlased". Kaitseliit pakub suppi ja teed, aga ülejäänu osas on meil vabad käed.
Kohviku menüü jms osas on koordinaatorid Lea ja Sirje. Palun kõigil, kes soovivad midagi küpsetada (nt 20 lihapirukat, 10 kiluvõileiba või 15 piparkooki 😏) nendega ühendust võtta.
Sel korral teeme nii, et kel on esitada kviitungid, tasume toidule tehtud kulutused, aga kel on võimalus või soov heategevusena panustada, siis ka mahlad-moosid keldritest on oodatud. Kohvikuks saame kasutada nn Andrese tare kööki ja müügilett on kamina ja trepi vahelisel alal, seega on meil ettevalmistamiseks ruumi ka sauna eesosas, samuti saame köögis nõusid pesta ja tualett on meie kasutada.
Praegu on plaan kasutada päris nõusid ja ühekordseid topse ainult selleks, kui keegi soovib õue minna kohvi või alkovaba glögiga.
Termosed ja serveerimiskandikud asjadele on samuti seltsitares olemas.

ABILISED 6. jaanuaril: Lisaks parkimise korraldamisel on kindlasti vaja abilisi samal päeval kohvikusse (nõusid pesema, kuivatama), samuti süüdata küünlad tee ääres, mis viib pargitagusesse parklasse, kuhu pargivad bussid. Me ei saa eeldada, et kaugemalt tulnud teavad pargist otseteed Saare seltsi maja juurde.

Vallaga suhtlemise võtab enda õlule Birgit. 28ndal, kui korraldajad trassi läbi sõidavad, on Andres nendega kaasas.

Kui midagi selgub, anname aga blogi ja Fb vahendusel teada!