Kaks hullu ideed ühel päeval. Hakkama saime!

24. veebruar on möödas, kuid Eesti 100. juubelisünnipäeva pidustused jätkuvad. Meie saime oma külarahvaga palju positiivseid emotsioone ja kiitust nii kohviku kui ka näituse osas. Aga palju küsiti ka - kuidas sellised ideed tekkisid? 

Selgitame siis veidi lahti. 

Bussijaama kohviku idee tekkis 2017. aasta vabariigi aastapäeva järel. Ka tol korral oli ilm külm ja tuuline. Pakuks teed? Ehk ka kohvi? Võib-olla ka suupisteid, näiteks pirukaid? Võib-olla veel midagi. Niimoodi üksteisega arutledes ja mõtteid vahetades jõudsimegi kohviku mõtteni. Pärast seda, kui eelmisel suvel saime bussiootekojad korrastatud, jäi kuidagi iseenesest kõlama mõte, et vabariigi aastapäeval võiks avada kohviku bussijaamas. Leppisime ka kokku, et teed pakume kõigile tasuta, kuid kohvi ja suupistete eest tuleb inimestel raha välja käia.

Küsimus, et kellele läheb müügitulu, sai kiire lahenduse: üksmeelselt arvasime, et kuna alati on küsimus, kuidas leida projektidele omaosaluseks vajalikku summat, siis on kohvikupidamine hea võimalus sellele lisa tekitada.

Hea meel oli 24. veebruari hommikul tõdeda, et „natuke midagi suupisteks” kasvas rikkalikuks menüüks. Oli kohvi, glögi, võileibu, kooki, rosoljekorvikesi, vahvleid, küpsiseid, muffineid, pitsat ja tikuleibu.

Vallavanem Rait Pihelgas ja volikogu esimees Jüri Ellram aitasid veel enne Peetrisse kirikusse minekut viimaseid ettevalmistusi teha ja lisasid lauale jahimehevorstikesed.

Esimesed kliendid saabusid 30 minutit pärast avamisaega – need olid Kersti ja Arvo Sarapuu, kes avasid kassa, ostes igast asjast kodusele pidulauale midagi kaasa. Pärast seda oli kuni kohviku sulgemiseni ehk kella 15ni üks katkematu külastajate voog. Vahetult enne tseremoonia algust ausambamäel ja pärast selle lõppu oli isegi järjekord uksest välja. „Tuleb teha juurdeehitus,” viskasid kohvikud külastanud vallajuhid nalja.

Ootekoda meil küll soojemaks kütta ei õnnestunud, sest pakane oli krõbe ja katus ootekoja kohal pole just tihe, aga õnneks külastajad külma üle ei kurtnud – veidi soojem oli vast ikka kui päris õues.

Päeva üks vahvamatest seikadest oli kindlasti hetk, kui Rakvere-Pärnu bussijuht meie kohvikusse astus, ostis tassi kohvi ja sõitis Paide poole edasi. Veidi enne kella 13 pidasid kinni kaks prouat ja tegid seal oma #eestiminut pildi. Seega läksime me ka ajalukku!

Tagantjärele võib öelda, et üks hull idee jälle ellu viidud: suvised kodukohvikud on Eestis üsna tavapärased, kuid talvist bussijaamakohvikut ei ole meie teada küll keegi varem avanud. Täpne summa on veel kokku arvutamisel, aga tänu usinatele kohvikukülastajatele saime projektide ellu viimiseks olulise lisa. Seega – suur tänu kõigile, kes aitasid ettevalmistusi teha, kokkasid ja olid kohvikus müümas. Ja aitäh ka kõigile külastajatele.

Bussijaamakohvikusse saab jälle tulla 25. augustil, mil kohvikud avame Köisi ja Müüsleri küla bussipeatustes – neid on kokku 6.

Kuidas on omavahel seotud bussijaamade kohvikud ja Müüsleri vabadussõja ausammas, mille taasavamisest möödub augusti lõpus 30 aastat? Kui kuupäev lähemale jõuab, selgub ka see. 

NÄITUSE "Sajandi kätetöö" Müüsleri Saare Seltsi näitustehallis idee autor on Müüsleri küla elanik Lea, kes pani omapoolse kokkuvõtte ettevalmistusest ja näitusepäevast kirja: 

Möödunud aasta lõpupoole küsiti minult: ``Millise kingituse teie Eestile sünnipäevaks teete?``. Olin nõutu, sest polnud nagu mõelnudki sellele. Oli see juhus või mis, kuid ühel päeval, kui midagi kapist otsisin, jäid kätte minu vanaemaaegsed telgedel kootud linased tikandite ja rišeljöö pitsidega kaunistatud käterätikud. Mõni päev hiljem leidsin veel vanaema heegeldatud valgest niidist pitsilise voodikatte. Siis mõtlesin, et hoian neid imelisi asju, kuid kellele… Kapis ju keegi ei näe, mis kasu neist nii on. Teadsin, et meil külas on veel inimesi, kellel on vanaaegset käsitööd tallele pandud. Suhtlesin nendega ja kõik olid nõus kaasa lööma näituse korraldamisel. Otsustasime lisaks vanaemade-isade aegsetele töödele näidata ka uuemat, et oleks haaratud mitu põlvkonda ja kätetöö muutumine ajas. Nii saigi teoks mõte näitusest ``Sajandite kätetöö``. Näituse seadsime üles Müüsleri Saare Seltsi näitustehallis üheks päevaks, 24. veebruariks.

Nüüd, tagantjärele öeldes võib öelda, et näitus läks korda. Näitamiseks toodi kokku 393 eset viiekümne kaheksalt tegijalt. Neist kakskümmend kaks on juba manalas, ja nende töid kokku 161. Vanimad tööd on 19 saj. keskpaigast pärit imekaunid pitsid. Sugugi vähem kaunid pole ka 20. sajandi algusest pärit telgedel kootud linased käterätikud, millele tikitud initsiaalid või hoopis aegade jooksul villasest lõngast kootud kindad. Näitusele toodi väga erinevates tehnikates valmistatud asju – kudumid, heegeldused, tikanditega kaunistatud esemed, õmblustööd, rahvarõivad, kirivööd, suured seinavaibad, savitööd, isetehtud kandled, puidutööd, vitspunutised, pakinöörist põrandavaip, traadist punutud juurviljakorv jne.

Suur tänu kõigile, kes tõid vaatamiseks imelist käsitööd ning aitasid kaasa näitusepäeva õnnestumisele. Suur tänu ka kõigile külastajatele, käsitööhuvilistele, kes astusid sisse näitusehalli ja tundsid huvi meiekandi elanike kätetöö vastu. Aitäh!

Kõik näitusel olnud käsitööesemed pildistasime ka üles. Küllap sünnib sellest ka midagi ilusat! 

Märtsi esimesel pühapäeval saame külatares jälle kokku, et päevast kokkuvõtteid teha ja alustada kevade ja suve kavandamist. Olete oodatud! 

Õhtul käisime veel ausambamäele "valgustust panemas". Kell 20 oli vaatepilt selline: 

 Ikkagi 100.....

Hiljuti 10-aastaseks saanud noormees ütles pärast nende kümnete küünalde süütamist, et "küll on hea, et Eesti on vaba ja me saame siia tulla niimoodi neid küünlaid süütama." Palju õnne, Eesti! 

Tulge meile külla!

24. veebruaril, mis Eesti Vabariigi sünnist möödub 100 aastat on küll tihedalt ettevõtmistega täis pikitud, kuid väikseks hingetõmbepausiks tuleb ka aega võtta.
Selleks sobib Müüsleri imehästi, sest ainult sel päeval on Müüsleri bussijaamas avatud KOHVIK.

Jah, lugesite õigesti. Suvised kodukohvikud on üsna tavapärased, eelmisel suvel tegid Purdi lapsed ka bussijaama kohviku, aga meil on kange pakasega bussijaama soojaks kütmiseks mõjuv põhjus ka.
Kell 10.45 on Müüsleri ausambamäel pidulik mälestushetk. Selleks, et seistes külm ei hakkaks või tekkinud külma kontidest saaks, pakume kõigile sooja teed ja seda täiesti tasuta. 
Sellest tasuta sooja tee pakkumisest saigi kõik alguse - et kui juba teed, siis äkki ikka kohvi ka ja kui juba kohvi, siis võiks ju ka kiire amps olla.

Nii ongi praeguseks paigas menüü:

Kiluleivad

Tikuvõileivad

Pitsa

Vahvlid

Õunakook

Tegemist pole lõpliku menüüga, sest perenaised lasevad fantaasial lennata. Kõik sularaha, mis te ostudele kulutate, kasutame edaspidi veelgi toredamate ürituste ette valmistamisel. Seega külaelanike jaoks on tegemist heategevusliku ettevõtmisega. 

Selleks, et me Maanteeametiga ka edaspidi saaksime sõbrad olla, siis palume väga, et pargiksite oma auto nii, et see teisi liiklejaid ega busse ei segaks. Näiteks kenasti tee äärde või siis lähimasse parklasse, mis on Müüsleri Saare Seltsi maja juures. 

Seesama maja pildil, mis asub mõnusa soojendava jalutuskäigu kaugusel nii ausambamäest kui ka bussijaamast. 

saab lähemalt teada Eesti vabaduse taastamisest. Vabadussõja teemapargi kohta saad lähemalt lugeda siit. Üksiti on ainult 24. veebruaril vaadata näitus "Sajandite kätetöö", kus on väljas Müüsleri ja Köisi küla endiste ja praeguste elanike kätetööd. Täna käisime juba esimesi asju paika panemas ja no on vägevaid asju küll. Mõni tõesti 19. sajandi keskpaigast. On uuemaid asju ka. Need, kes nüüd mõttes käega rehmavad, et "äh, mis muud seal on, kui et sokid-kindad", siis ei ütle muud, kui et laske end üllatada ja jätke eelarvamused koju. 😉

Nii näitus kui ka kohvik on avatud kella 10-15ni.

Seega - ootame teid külla! 

Uus aasta= palju vahvaid mõtted!

Nii võib öelda küll, kui teha lühike kokkuvõte nendest mõtetest, mis kokkusaamise pikkuseks kavandatud tunnikese sisse mahtusid. Tublid ja särtsakad nagu me oleme, mahtus selle "tunnikese" 🤣 sisse märkimisväärselt palju. 

Alustasime piduliku osaga.

Lea Arturile tunnustust üle andmas. 

Lapsed mängisid kõrvaltoas koroonat, seega oli meil mõnusalt rahvarohket.

Artur ütles, et selline suur tunnustus oli talle üllatuseks ja oma teada pole ta küll midagi "paha teinud". Aga kui jutu ära kuulas, siis vastu ka ei vaielnud. 

Osa ideedest on sellised, et saame need kohe kõigile välja käia, teiste puhul hoiame veel põnevust. Olgu öeldud, et juttu oli 24. veebruari üllatusest ja ka külalaulude konkursist ja ausambamäe taasavamise 30. aastapäeva tähistamisest. 

Keda nüüd huvitama hakkas, siis 4. veebruaril kell 14 on järgmine kokkusaamine seltsitares. Kui vähegi lund on, siis on sama päeva ennelõunal Veskimäel jälle kelgutamine. 

Aga nüüd ideedest, mille ellu viimiseks vajame külarahva abi ja ühist tegutsemist. 

EV 100 - mitme põlvkonna kätetöö. 

Umbes nii võiks pealkirjastada ettevõtmise, mille oleme kavandanud 24. veebruariks. Ühel päeval on Saare Seltsi majas avatud näitus Köisi ja Müüsleri külarahva kätetööst/loomingulistest saavutustest. 

Selleks võib olla ükskõik, mille ese, mille on OMA kätega valmistanud/uue kuue andnud mõni meie küla endine või praegune elanik, olgu ta praegu elavate kirjas või mitte. See tähendab, et VÄGA on oodatud ka esivanemate kätetöö: tööriistad, kampsunid, kangastelgedel kootud kangast valmistatud rätikud, punutud vaibad või...... 

See võib olla mitu põlvkonda kantud kleit, vastu pidanud vikat, mille varre vanaisa tegi või lapsel tööõpetuse tunnis punutud korv, saviringis tehtud küünlaalus vms. 

Mida kohale tuua ei ole mõistlik (nt vanaisa tehtud kummut või vanu käsitöövõtteid kasutades üles laotud paekivimüür), selle võiks üles pildistada. Fotot pole vaja kohale tuua, pigem saata vähemalt 1MB suurusega foto meusleri@gmail.com. Kes vajab pildistamisel abi, võib samuti kirjutada või helistada, võtta hõlmast kinni mõnel meie külade aktiivsemal. Nooremad - suhelge ka naabritega! 

Eriti tore on, kui esemega seostub mingi lugu. Juttu ka ise kirja panema ei pea, kui sulg hästi ei lippa. KUI ON võimalik, siis võib välja uurida/ kirja panna ka arvatava valmistamise aja.

Sobivad ka laste tehtud esemed. Katsume haarata eri põlvkondi. Esemed ja fotod palume tuua 4. veeburaril kella 14ks meie oma seltsitaresse. Siis teeme valiku kõik koos. Palun ärge olge tagasihoidlikud!!!! 

Praegu jäi kokkulepe, et Lea uurib Andrese käest ruume ja Birgit suhtleb Viiviga ka mõne eseme osas. Teised vaatavad rahulikult kappides ning pööningutel ringi.
Asju spetsiaalselt korda tegema ei pea, las nad olla oma arhailises ilus. Eemaldatava suurema mustuse võib eemaldada.

 Oli ütlemata tore! Aitäh ja uute kohtumisteni!

Head uut aastat!

2017. aasta lõpp tõi meile häid uudiseid: endise Kareda valla aasta naise ja aasta mehe tiitlite jagamisel tõime koju tiitli mõlemas kategoorias. 

Ja kohe alustuseks, sõnum seltsi juhatuse esimehelt Arturilt: 

Saame siis kokku 07. jaanuaril 2018 kell 14 seltsimajas. Sööme torti ja mekime šampust. Teavitage oma naabrit ka! 

Samas, kui arvestada, et kõige kiiremini levivad saladused, siis võib ju juurde lisada, "vaata, et sa kellelegi ei räägi!" 😊 Birgit täiendab pidulauda pitsaga. 

Lisame tordisöömisele ka uue aasta plaanide tegemise ja lumenõidumise, et saaksime veebruari esimesel pühapäeval ühiselt jälle kelgutama minna. Ja Leal oli põnevaid mõtteid seoses 24. veebruariga. 

Aga lisan siia nüüd ka meie aasta mehe ja aasta naise kirjeldused, nii nagu need esitati. Järva Teataja uudist saab lugeda siit

AASTA MEES 2017 

Müüsleri ja Köisi küla elanike esindus esitab aasta mehe kandidaadiks ARTUR HIIESALU. 

Müüsleri ja Köisi küla seltsi ettevõtmised ei oleks pooltki nii soojad, kui nende ettevalmistamises poleks olnud tema osalust. Ja soojad sõna otseses mõttes, sest just Artur on olnud see, kes kütab soojaks meie pisikese seltsitare ruumid ja on vist tõesti ainus, kes on ise ka kõikidel seltsitares toimunud üritustel viimase 12 kuu jooksul kohal olnud. 

Südamlikult tervitab ta kõiki saabujaid. Neile, keda ei tunne, pistab samuti käe pihku ja ütleb: "Tere! Mina olen Artur, Müüslerist!" No kuidas sa jätad selle peale naeratamata ja samaväärselt vastamata. 

Artur hoiab korras seltsi dokumendid ja rahaasjad, ta oli üks olulisematest Müüsleripoolsetest eestvedajatest üle 11 aasta toimunud külade päeval, samuti Müüsleri ausambamäe ja bussijaama korrastustalgutel. Mõlemasse kaasas ta ka teisi küla mehi. Seda kõike oma kaugsõidu autojuhi töö kõrvalt.  

Arturis on tasakaalukust ja väärikust, samas elurõõmsat lusti - 23. juunil toimunud võidutule tervitamine kujunes seegi kord lõbusaks, sest eelmise päeva sünnipäevalapsena hoidis ta ka teiste tuju üleval. 

Ta on abielus, kahe täiskasvanud lapse isa ning vanaisa kahele poisile. 

Müüsleri ja Köisi küla elanikena tunneme tema töö ja loominguliste saavutuste üle uhkust! 

AASTA NAINE 2017

Birgit on aktiivse loomuga ja huvitatud külaelu arengust, ta on väga tegus ühiskondlikus elus, soovides liita endisi ja praegusi külade elanikke ning elu Kareda kandis edasi viia. 

Tema viis ellu juba mõnda aega külaelanike peas tiirelnud mõtte taotleda raha bussiootekodade korrastamiseks. 

Ühisel jõul saidki ootekojad seelikutriibulise kuue ning nii Müüsleri ausambamäele kaks pinki ja infotahvel ausamba ajalooga. 

Ta oli üks organisaatoristest Köisi ja Müüsleri küla kokkutulekuk, mis üle 11 aasta sai teoks ka 2017.aasta 26. augustil. Kokkutulek läks korda, külalisi ja osavõtjaid oli kokku 149.

Võib julgesti öelda, et meie kodukant on tänu tema tegevusele rohkem pildis, sest lisaks info paremale liikumisele paistab meie tegevus ka rohkem välja. Ja mitte ainult Köisi-Müüsleri, vaid Kareda kant laiemalt. 

Köisi ja Müüsleri on üks vähestest küladest, mil on oma blogi, kuhu saavad kirja olulisemad külaelu
teemad-sündmused, saab ka otsesemalt ja kiiremalt infot vahetada ning kokku leppida uutes kohtumistes ning ürituste läbiviimises.
Oleme uhked, et meie külas on selline noor ja tegus poega kasvatav naine. 

Birgit ja Artur tänavad ja ootame siis pühapäeval seltsitaresse.

Talvised mõtted

Novembris toimunud lauamängude turniiri tuleb ilmselt mõnel teisel korral uuesti ette võtta, sest tundub, et aiatööd või nöha olid peaaegu kõik ära hõivanud. Usinamad ja tugevamad meist siiski leidsid tee Kilplaste kotta ning veetsid mõnusalt aega.

Advendiaeg on kohe-kohe algamas ning Köisis ja Müüsleris säravad paljud majapidamised juba kaunilt värvilistes tuledes.
Uskuge mind - pimedas teeb ikka südame soojaks küll, kui rõõmsates värvides koduküla näed!

Advendiaja juhatame sisse ühe korraliku meisterdamisega - kohtume 3. detsembril kell 11 Seltsitares. Kaasa võib võtta materjale kaartide, ehete või jõulupärja-vaniku valmistamiseks.

Kas just nätsu, aga värvilist traati - sellest saab vahva jõulupärja garaaži või tööriistakuuri seinale.
Käbid, samblad, lõngajupid, kaardid, pärlid, isegi roostes mutrid ja vanad kataloogid sobivad. Laske fantaasial lennata! Küllap siis kohapeal koos mõtleme, mida ja kuidas. Absoluutselt vajalikud on ka need, kes oskavad väga hästi õpetada, aga enda praktilised oskused võib-olla ei ole nii tugevad kui teoreetilised teadmised. 😉

Sõbra (kaugemalt külast), naabri lapse või teisest maakonnast külla sõitnud vanemad võib ka kaasa võtta.

Meisterdamise kõrvale peame natuke tulevikuplaani ka - näiteks, kas aastavahetuse paiku võiksime kohtuda või millal siis ühiskelgutamise teeme või lumelinna ehitame.

Kindlamast kindel on kohtumine 24. veebruaril ausambamäel. Kes pühapäeval kohale tuleb, see kuuleb, mis triki me oleme selleks päevaks välja mõelnud. Ülejäänud peavad külajuttudele lootma. 😁 

Ilusat algavat jõuluaega meile kõigile!

Suvi möödas. Sügiseks valmis!?

Meie külade päevast, kus esitlesime oma uhkeid, korrastatud bussiootekodasid ja värvilisi pinke ning ausambamäele valminud infotahvlit ja paigaldatud pinke, on möödas ning nüüdseks on tehtud ka kokkuvõtted ning aruanded.

Esmalt suur tänu kõigile, kes aitasid kaasa kahe küla avaliku ruumi korrastamisel ning külade päeva ellu ja läbi viimisel. 

Nagu näha, on ka Alari abiga sildid ootekodadel olemas. 

Järva Teataja kajastas meie tegemisi samuti. 

Aitäh ka kõigile, kes kohale tulid - oma nime pani kirja lausa 149 küladega seotud inimest. Seda on oluliselt rohkem kui 11 aastat tagasi. 

Kuigi nii mõndagi saame teha paremini, luges septembri teisel pühapäeval koos olnud korraldustoimkond kokkutuleku korda läinuks.  Pildid siin blogi postituses on teinud Müüsleri külas kasvanud noor fotograaf Kairi Raud. 

Kordaläinuks võib kindlasti lugeda kohalike toodete ja teenuste laata. Aitäh ostjatele ja teenusepakkujatele. Aitäh ka kõigile neile, kes oksjonile kaupa annetasid ja sealt seda ostsid. Tänu teile sai selts tulevaste projektide omaosaluse katteks veidi üle 200 euro. 

Palju äratundmisrõõmu tuntud meloodiate näol pakkusid ka noored tšellomängijad. Nii mõnigi kokkutuleku külaline või osaleja küsis neidude nimetähtedest moodustatud ansambli Hekärmarian kontakte. 

Kuigi Järva-Jaani trupp Jürid-Marid on Kareda vallas käinud esinemas varemgi, oli paljude jaoks nendegi etteastes uudsust. 

Kogu päeva hoidis koos ja suunas meeldivalt päevajuht Tiit Tammleht. Eriti said kiita tema lustlikud lood, mida ta pajatas, kui Jürid-Marid riideid vahetasid. Nii ei hakanud publik rahutult nihelema, vaid ootas ka päevajuhi sõnavõttu suure huviga. Samuti viis ta väga mõnusalt läbi päeva lõppu jäänud kohalike toodete ja teenuste oksjoni. 

'Kes soovib Kairi pilte rohkem näha võib Facebookist otsida üles tema lehe fotograaf Kairi Raud, kuid mõnda aega on kogu galerii nähtav ka siit.

Külade päeval ja infotahvli avamisel oli samuti Järva Teataja kohal. Kokkutuleku uudis ja eraldi uudis infotahvlist koos piltidega.

See, et vahepeal on blogis postitusi olnud harvem, oli seotud sellega, et kokkutuleku eelsed päevad olid toimekad - pingid sai toodud Tallinnast 24. augustil ning mehed pusisid neid kahel õhtul paika panna. Nagu ka infotahvlit, mis järelkäruga Paidest kohale toodi. Suur tänu Kareda Vallavalitsusele, kes platsid ette valmistas! 

Loodetavasti koostöös nendega saab peagi ka käsipuud trepile. 

Nagu kirja sai, käisime koos ka septembris, et toimunust kokkuvõtteid teha ja plaani pidada. Leppisime ka kokku, et võtame ette seltsitare remondi, et selle kasutusvõimalusi laiendada. Kohaliku Omaalgatuse Programm leiab ehk taas võimalust meid toetada. Igal juhul taotleme raha.

Aitäh OÜ Core Disain kauni külade päeva plakti ja kuulutuste eest, samuti infotahvlisse pandud aja ja mõtete eest. Aitäh ka Järva Maavalitsus ja Kareda Vallavalitsus ning kõik külaelanikud, kes panid oma isiklikku aega ja raha, et see suvi koos kulmineerinud külade päevaga selliseks kujunes. 

Aitäh ka Kohaliku Omaalgatuse Programmile.

 Kohtume uuesti 8. oktoobril kell 18 seltsitares. 

Külade päeval pakume kohalikku kaupa!

Nagu teada, tähistame külade päeval 26. augustil tähistame Müüsleri ausamba taasavamist kui ka muinastulede ööd. Ühtlasi on see esimene kord pärast 11 aastat, mil kahe küla rahvas jälle ühiselt kokku saab.Kuigi külade päeva eesmärk on viia omavahel kokku külades elavad eri põlvkonnad, teha tutvust uute ja vanade külaelanike vahel, on tähtis roll päeva õnnestumisel ka kõigil neil, kes üldse on kunagi Müüsleri või Köisi külaga seotud olnud. On see siis koolitee, tööpõlv või mingi muu seos.
Väärtustamaks maaelu korraldame kella 12-14ni kohalike toodete ja teenuste laada. Ostma on sellele oodatud rahvas lähemalt ja kaugemalt, aga kauplema ootame siiski vaid neid, kel on seos Köisi või Müüsleri külaga. Kaubelda võib kõigega, millele saaks panna juurde sildi: Valmistatud Müüsleris/Köisis. On need siis munad, köögi-või puuviljad, hoidised, käsitöö või küpsetised, kevadel villitud kasemahl või kodune kangem kraam, ravimtaimed, koduses marinaadis šašlõkk, jahimehevorst, mesi või kasevihad.
Ka teenustega võib kaubelda – näiteks fotonurgas pildistab soovijaid üles Müüsleris kasvanud fotograaf Kairi Raud, kes võtab kaasa ka kinkekaarte.

Päeva teises pooles toimub küla toodete ja teenustele oksjon, mille tulu läheb külaseltsi edaspidiste projektide omaosaluse tasumiseks.
Nimelt käesoleva suve projekti, kus Kohaliku Omaalgatuse Programmi abiga korrastasime Müüsleris avalikku ruumi ehk uue ilme said bussipeatused ja ootekojad Müüsleris, Tuuleveskis ja Köisis ning ausambamägi saab infotahvli ja pingid, omaosaluse kattis Kareda vallavalitsus.
Kuna me ei tea, milline on tulevase Järva valla poliitika kohalike külaseltside toetamisel, on hea edaspidiste mõtete ellu viimiseks omada ka omal midagi. On ju järgmisel aastal täitumas ausamba taasavamisest 30 aastat, 2019. aastal aga möödub külade esmamainimisest 455 aastat.

Seega, head inimesed, kel teil on seos Müüsleri ja/või Köisi külaga. Vaadake rahulikult oma aias ringi, mõelge oma ameti ja hobide peale. Ehk on midagi, mis sobiks külade päeval müümiseks või oled valmis üht-teist ka oksjonile annetama? Kui kahtled, võta ühendust!

Laada paremaks korraldamiseks palume endast Lea Aasale teada anda hiljemalt 20. augustil telefonil 5250167 või e-kirjaga aasalea.0806(ätt)gmail.com